iklan

HEADLINE, SAÚDE

Menzies halo peskiza nasionál TBC iha munisípiu 10 deteta pozitivu 117

Menzies halo peskiza nasionál TBC iha munisípiu 10 deteta pozitivu 117

Ilustrasaun moras TBC. Imajen/Espesiál

DILI, 12 setembru 2023 (TATOLI) – School of health research (Menzies) hala’o peskiza nasionál ba moras tuberkuloze iha munisípiu 10 hodi deteta pasiente pozitivu ba TBC hamutuk 117.

“Menzies halo ona peskiza nasionál ba moras tuberkoloze iha munisípiu 10 hanesan Ermera, Baucau, Bobonaro, Ainaro, Liquiça, Covalima, Manufahi, Aileu, Viqueque no Dili ne’ebé ita deteta pasiente hamutuk 117”, Koordenadora Nasional TB Prevalence Survey husi Menzies Rofina Isabel dehan ba jornalista sira iha edifísiu Menzies Bidau Lesidere, ohin.

Nia hateten, atividade implementasaun nasionál peskiza TBC ne’e, hahu iha setembru tinan kotuk 2022 no sei remata iha dezembru tinan ne’e, entaun atividade ne’e hala’o iha munisípiu 13 maibé munisípiu tolu mak seidauk ba halo atividade implementasaun hanesan munisípiu Lautem Manatuto no Oe-cusse.

“Bainhira ami ba halo atividade peskiza, ami lori makina X-Ray atu identifika kazu pozitivu iha terenu, maibé liuhosi mákina X-Ray mak foin identifika ema sira ne’ebé mak deskonfia ba TBC”, nia informa.

Nia dehan, bainhira atu halo identifikasaun ema ho moras tuberkoloze mak tenke tama uma sai uma iha komunidade nia leet husi ne’eba mak bele identifika.

“Dahuluk ami tama uma sai uma iha komunidade nia leet depois halo identifikasaun, iha kada aldeia depois partisipante ne’ebé iha tenke ho idade 15 ba leten”, nia konta.

Nia subliña, kada munisípiu balun iha klaster rua no balun klaster haat, defende ba área ne’ebé mak ekipa peskiza sira lao tuir mapeamentu ne’ebé mak iha. Entaun kada munisípiu partisipante ne’ebé mak kobre ba peskiza, kada aldeia hamutuk 400.

“Kazu sira ne’ebé mak ekipa Menzies deteta ne’e, ekipa komunika kedas ho responsável programa sira iha munisípiu no agora daudauk iha hela tratamentu TBC nia-laran”, nia subliña.

Peskiza Nasionál Prevalénsia TBC ne’e hetan finansiamentu husi Departamentu Negósiu Estranjeiru no Komérsiu Austrália nian hanesan parte husi Austrália nia kompromisu $242 millões ba Fundu Global ba Kombate AIDS, TB no Malária.

Peskiza ne’e hanesan parte ida husi projetu MATCH-TL (ne’ebe signifika Malária, Tuberkuloze, COVID-19, no diagnóstiku no vijilánsia HIV iha Timor-Leste), ne’ebé lidera husi Menzies, iha parseria ho Ministériu Saúde Timor-Leste, liuliu Laboratóriu Nasionál Saúde Timor-Leste no Departamentu Kontrolu Moras iha Timor-Leste.

Iha sorin seluk, Diretór Klínika Bairu Pite, Inacio dos Santos, informa klínika ida ne’e, iha fulan  agostu rejista kazu tuberkoloze hamutuk 44.

“Ita iha fulan agostu ne’e ita nafatin rejistu kazu TBC hamutuk 44 pasiente, maibé iha 20 pasiente mak daudaun ne’e halo tratamentu kontinuasaun iha tibar”, Inacio dos Santos konklui.

Jornalista: Felicidade Ximenes

Editór : Zezito Silva

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!