iklan

NASIONÁL, COVID-19, DILI, SAÚDE

Menzies fortalese sistema saúde iha Timor-Leste

Menzies fortalese sistema saúde iha Timor-Leste

Menzies TL staff. Imajen/Espesiál

DILI, 12 setembru 2021 (TATOLI)-  Menzies School of Health Research (Menzies) iha loron 13 setembru ne’e, sei komemora nia aniversáriu daruak ba estabelesimentu nia edifísiu iha Timor-Leste (TL) hodi ajuda fortalese sistema saúde.

Menzies servisu hamutuk ho Governu TL no parseiru sira atu haforsa sistema saúde nian hodi responde ba dezafiu husi moras infesiozu sira.

Menzies nia projetu sira iha TL ne’e projetadu atu hasa’e kapasidade iha área klínika, vijilánsia no laboratóriu, subliña kona-ba importánsia husi sistema saúde nian hala’o servisu hamutuk hodi mellora resposta ba moras infesiozu sira, tantu ba iha pasiente individual no nivel saúde públiku.

Liuhusi projetu oioin ne’ebé la hanesan, peskiza uza ona hanesan instrumentu ida hodi kompriende epidemiolojia moras nian no investiga impaktu potensiál husi mudansa sistema saúde.

Ho apoiu husi Fleming Fund Country Grant, Menzies adapta ona sira nia servisu atu inklui abordajen One Health, suporta servisu saúde umana no saúde animal hodi responde ba dezafiu sira husi rezisténsia anti-mikróbiu iha Timor-Leste.

Program Co-Leads and Pediatric Infection Disease Specialist, DJosh Francis, hateten baktéria ne’ebé mak rezistente ba antibiótiku, ita normálmente uza hodi trata infesaun sira eziste iha Timor-Leste.

“Baktéria sira ne’e hela iha meiu ambiente, no sira afeta animal no ema umanu sira. Uza abordajen One Health, Ministériu  Saúde no Ministériu Agrikultura no Peska hala’o servisu hamutuk hodi kompriende situasaun reál husi rezisténsia anti mikróbiu nian iha Timor-Leste no responde ba ida-ne’e ho maneira ne’ebé mak garantia populasaun Timor oan bele asesu ba tratamentu loloos ba infesaun sira ne’ebé grave,”  Josh Francis, hateten liu hosi komunikadu ne’ebé Agência Tatoli asesu iha Dili, domingu ne’e.

Dezde 2020, servisu husi projetu STRONG TL nian espande ona signifikativamente hodi inklui apoiu boot ba resposta COVID-19 iha Timor-Leste, inklui treinamentu no asisténsia téknika hodi asegura katak teste ba COVID-19 ne’e bele hala’o iha Timor-Leste ho seguru, kredivel no efisiente.

Total númeru teste PCR COVID-19 ne’ebé hala’o ona iha Timor-Leste to’o fulan Agostu 2021 ne’e, hamutuk 186,307 amostra.

Diretora Ezekutiva Laboratóriu Nasional Saúde (LNS), Endang Soares da Silva, hateten parseria entre LNS ho Menzies ne’e ajuda ona LNS atu alkansa nia kapasidade hodi realiza teste diagnóstiku mikrobiolojia, diagnóstiku klínika no vijilánsia ba moras infesiozu oin-oin.

“Ho apoiu husi Menzies, LNS halo ona progresu boot ne’ebé mak destaka husi ami nia pesoál téknika,” nia hateten

Nia hatutan, tékniku  hotu-hotu ne’ebé mak envolve iha treinamentu ne’e hasa’e ona sira nia kapasidade, sira nia koñesimentu no esperiénsia servisu iha mikrobiolojia, sira nia konfiansa atu relata rezultadu sira ne’ebé ligadu ho diagnóstiku, vijilánsia no peskiza.

Servisu hamutuk ho LNS no Ministériu Saúde nomos Sentru Nasionál ba Vijilánsia no Peskiza Imunizasaun (NCIRS) Austrália, Menzies mos implementa projetu sira ne’ebé haree kona-ba epidemiolojia COVID-19 nian no moras sira seluk ne’ebé bele prevene ho vasina, liu husi realizasaun vijilánsia serolójika iha Timor-Leste.

Iha fatin hanesan, Menzies Operational Research Technical Adviser, Nelson Martins, hateten estudu seroprevalénsia ne’e importante tebes atu kompriende imunidade individual nian ba moras sira ne’ebé mak bele prevene ho vasina no husi moras endémiku ne’ebé preventavel hodi ajuda MS  parseiru dezenvolvimentu sira no komunidade dezenvolve intervensaun ne’ebé mais akuradu no bazeia ba evidénsia. Projetu ARIA-RISE tama mai iha tempu ne’ebé mak adekuadu, bainhira estudu seroprevalénsia ba imunidade COVID-19 nian ne’e nesesáriu tebes hodi guia desizaun loro-loron nian kona-ba prevene mutasaun altamente evolutiva husi SARCOV-19 no nia variante sira.

Maske  nune’e, Timor-Leste nia relatóriu hatudu iha kobertura ne’ebé di’ak husi administrasaun vasina nian, imunidade reál ne’ebé dezenvolve husi vasina ne’e seidauk relata.

Menzies nia projetu foun ida tan hanaran MATCH TL, sei ajuda atu haforsa diagnóstiku no vijilánsia ba moras infesiozu sira ne’ebé importante inklui malária, tuberkuloze no HIV, iha TL.

Menzies kontinua servisu hamutuk ho Timor-Leste liuhosi Ministériu Saúde no Ministériu Agrikultura no Peska, no Instituto Nacional de Saúde atu fornese apoiu tékniku hodi haforsa sistema saúde nian iha TL.
Projetu hirak ne’e finansia husi UKaid, Fleming Fund Country Grant ba Timor-Leste, Australian Regional Immunisation Alliance no Departamentu Negósiu Estranjeiru no Komérsiu (DFAT), Governu Austrália.

Jornalista   : Nelson de Sousa

Editór        : Francisco Simões

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!